Miks graafiku eiramine teeb sinust halvema investori (mitte parema)?
Investor peaks graafikut kasutama mitte selleks, et muutuda kauplejaks, vaid selleks, et muutuda teadlikumaks ja paremaks investoriks.
“Mind on juba pikalt närinud üks investeerimismaailma suurimaid müüte: usk, et graafikute vaatamine kuulub ainult kauplejatele ja tõeline investor vaatab ainult majandusaasta aruannet.
Öeldakse: ‘Mina graafikuid ei vaata, ma olen pikaajaline investor.’
👉 Aga tõde on see: iga kord, kui sa vajutad ostunuppu, teed sa ajastamisotsuse. Sa ei osta ainult ettevõtet – sa ostad ettevõtte ja konkreetse hetke korraga…”
Tervitus, gurmaanid!
Üks lause, mida ma kuulen investeerimismaailmas väga tihti:
„Mina ei ürita turgu ajastada, mina olen pikaajaline investor.“
Öeldakse seda ka tavaliselt kerge uhkusega, justkui oleks graafikute mittevaatamine märk kõrgemast investeerimiskultuurist.
“Kauplejad vaatavad neid triipe, investorid vaatavad ikka ettevõtet ennast.” Ühed tegelevad hinnaga, teised väärtusega.
Graafikute vaatamine olevat ju puhas spekuleerimine või kohvipaksu pealt ennustamine.
Olen siin Substackis poolteist aastat lahti harutanud ja näidanud, miks tehniline analüüs ei ole ainult kauplejate pärusmaa. Olen rääkinud paremast ostuotsusest, kapitali efektiivsusest, ajast, riskist ja psühholoogiast.
Kõik need argumendid on õiged, aga need jätavad skeptikule ühe mugava tagaukse.
„Mul pole seda eelist vaja. Mul on aega. Mul on pikk vaade...“
Aga probleem on selles, et tehnilise analüüsi kasutamine ei ole ainult võimalus saada väike lisaboonus.
Küsimus algab palju varasemast kohast, sest:
👉 Iga kord, kui vajutad ostunuppu, teed sa ajastamisotsuse. Punkt.
Sa ei saa valida ajastamise ja mitteajastamise vahel. Kui sa vajutad täna kell 17:32 nuppu "Osta", tegid sa ajastamisotsuse. Sa ei saanud valida, kas sa ajastad või mitte - valisid lihtsalt selle, et sa ei analüüsi oma ajastust.
💡 Sa ei osta ainult ettevõtet. Sa ostad ettevõtte ja hetke korraga, tahad sa seda või mitte.
Kõigepealt üks oluline erand
See tekst ei käi inimese kohta, kes kannab iga kuu kindla summa maailmaindeksisse ja teeb seda sõltumata hinnast, uudistest või enesetundest. Tema süsteem on juba reeglipõhine. Ta ei vali igal kuul uuesti ettevõtet, ostupäeva ega seda, kas nüüd on hea hetk.
Ja siin on oluline täpsustus: erand ei kehti selle kohta, kui pikk on tema horisont, vaid selle kohta, et ta ei tee üldse valikulisi otsuseid. Kui sinu plaan on osta 20 või 30 aastat regulaarselt laiapõhjalist indeksit, siis ei vaja sinu süsteem iga ostu juures eraldi tehnilist ajastamisotsust. Ostureegel on juba ette paigas.
👉 See artikkel käib valikulise üksikaktsia investori kohta. Inimese kohta, kes otsustab ise, kas osta täna Nvidiat, Microsofti, Novo Nordiskit või mõnda pooleks kukkunud väiksemat kasvuettevõtet. Ta valib ettevõtte, hinna, ostuhetke ja positsiooni suuruse.
Ja kui sa valid aktiivselt aktsiat A mitte B-d, otsustad positsiooni suuruse ja valid ostupäeva, oled sa loobunud automaatsest reeglist.
Sa teed aktiivseid valikuid. See on fakt.
Ja selle pealt ei saa enam kasutada passiivse investoriga sama vabandust, et ajastus sind ei puuduta.
Tehniline analüüs ei ole investeerimisstiil
Siin tehakse tavaliselt üks põhimõtteline viga.
Kaupleja ja investor eristuvad selle järgi, kuidas nad turul tegutsevad, kui pikk on nende horisont ning mida nad hinnaliikumisest saada tahavad. Fundamentaalne ja tehniline analüüs eristuvad aga hoopis selle järgi, millist informatsiooni nad otsuse tegemiseks kasutavad.
Üks kirjeldab sinu tegevusviisi. Teine kirjeldab sinu tööriistu. Need on kaks eri telge, mitte üks ja sama:
👉 Kauplejal on hinnaliikumise sees mitu käiku, strateegiat ja lähenemist. Ta võib oma idee saada graafikult, majandustulemustest, uudisest või makronäitajast, kuid tema ost, kasum, kahjum ja väljumine realiseeruvad lõpuks kõik hinnas. Hind on tema jaoks vältimatu töövahend.
Mõnikord kuuleb väidet, et kaubelda saab ka täiesti ilma tehnilise analüüsita. Näiteks ostad kukkunud aktsiat, paned paika fikseeritud 3–4% kasumieesmärgi ning lisad positsioonile, kui hind langeb veel 20%.
Vaatame neid reegleid lähemalt:
Ostukoht: aktsia on langenud ehk toimunud on hinnamuutus.
Müügikoht: fikseeritud 3–4% kasumieesmärk ehk konkreetne hinnatase.
Juurdeost: 20% langus ehk järjekordne hinnatase.
Aga olgem ausad: mis mõttes on see fundamentaalanalüüs?
Ükski neist otsustest ei räägi ettevõtte käibest, marginaalidest, bilansist ega konkurentsieelisest. Need on sajaprotsendiliselt hinnapõhised otsused. Võime vaielda, kas nimetada seda tehnilise analüüsi kõige lihtsamaks vormiks või lihtsalt hinnapõhiseks reeglistikuks, kuid fundamentaalanalüüs see igal juhul ju ei ole.
See, et sa ei märgi graafikule varasemaid tippe, põhjasid või trendijooni, ei tähenda, et hind sinu otsustes ei osale. Sa kasutad seda lihtsalt kõige lihtsamas ja matemaatilisemas vormis.
Küsimus ei ole seega selles, kas hinda kasutatakse. Küsimus on selles, kas seda kasutatakse kontekstiga või ilma.
👉 Investoril on aga kaks tervet käigukasti: fundamentaal- ja tehniline analüüs. Küsimus on lihtne: miks peaks ta ühe neist vabatahtlikult kasutamata jätma?
See, et pikaajaline investor vaatab graafikut, ei tee temast veel kauplejat. Täpselt samamoodi ei muutu kaupleja kümneaastase horisondiga investoriks lihtsalt sellepärast, et ta enne tehingut vaatas korraks ettevõtte kvartaliaruannet.
AGA, tean väga hästi selliseid olukordi, mis muudavad kauplejad investoriteks… 🙂
Nali-naljaks, aga vahe pole selles, kas(!) sa kasutad hinda, vaid kui(!) teadlikult sa seda kasutad. 20% reegel ilma kontekstita ütleb sulle ainult, et hind on langenud, aga mitte seda, kas see langus on tavapärane korrektsioon, jätkuv nõrkus või juba lõppev müügisurve. Kontekstiga lugemine annab sulle sama otsuse koha peal, aga põhjendatuma.
💡 Aktsia hoidmise pikkus määrab, kas sa tegutsed kaupleja või investorina. See ei määra, millist informatsiooni sul on enne ostmist, või müümist, lubatud kasutada.
Sa ajastad niikuinii
Oletame, et oled teinud tugeva fundamentaalse analüüsi. Käive kasvab, marginaalid paranevad, bilanss on korras ja pikaajaline turg on atraktiivne. Kõik väga hea. Aga ühel hetkel pead sa ikkagi vajutama „osta“.
See ost toimub konkreetsel päeval ja konkreetse hinnaga. Mitte abstraktselt järgmise kümne aasta jooksul, vaid täna, konkreetse numbriga.
👉 Ostuhetk ei kao sellepärast, et sa keeldud seda analüüsimast, samamoodi nagu auto kiirus ei kao sellepärast, et kleebid spidomeetrile teibi peale. Sa lihtsalt ei näe seda.
Siin pean nüüd täpne olema, sest fundamentaalne investor ei osta tingimata täiesti pimesi, ta võib vaadata valuatsiooni ja viimaseid tulemusi. Aga minu arvamus on ikkagi see, et ta ostab lünkliku infoga, kui ta ignoreerib teadlikult seda, mida hind ise talle ostuhetke kohta näitab.
Kas aktsia on pärast vertikaalset tõusu eufoorias?
Kas ta liigub endiselt pikaajalises langustrendis?
Kas müügisurve on vähenenud?
Kas ostjad on hakanud olulisi tasemeid tagasi võtma?
Need ei ole ainult kaupleja küsimused. Need on küsimused inimesele, kes tahab just praegu oma kapitali sellesse aktsiasse paigutada.
💡 Ajastuse vältimine ei ole neutraalsus. See on ajastamisotsuse tegemine lünkliku informatsiooniga.
Hiljutised artiklid
Ettevõte. Hind. Hetk. Risk.
Korralik üksikaktsia investeerimisotsus koosneb minu jaoks vähemalt neljast osast.
Ettevõte. Kas see äri on tugev, kasvab, teenib raha ja omab pikaajalist konkurentsieelist? Mis võib järgmise kolme, viie või kümne aasta kasvu vedada ja millised on kõige olulisemad riskid? Siin teeb põhitöö fundamentaalanalüüs.
Hind. Kas praegune valuatsioon jätab ruumi mõistlikuks tootluseks, või on suurepärase ettevõtte ideaalne tulevik juba hinna sisse kirjutatud? Hea ettevõte ja hea investeering ei ole alati üks ja sama asi.
Hetk. Miks alustada positsiooni just praegu? Kas hind on eufoorias või jätkuvalt langustrendis? Kas ta on jõudnud minu eelnevalt märgitud tsooni ja hakanud seal põhja vormistama? Kas ostjad suudavad lõpuks aastatepikkuse vastupanutaseme tagasi võtta? Ma otsin tehnilist põhjust, miks hakata kapitali just selles piirkonnas tööle panema.
Risk. Millise hinnaliikumise korral pean tunnistama, et minu ajastus või esialgne eeldus ei tööta? Kus asuvad järgmised DCA-tsoonid? Kui suure positsiooniga alustan ning kas sisenen korraga või osade kaupa?
Põhimõtteliselt fundamentaal valib rongi. Graafik aitab vaadata, kas rong seisab veel jaamas, veereb tagurpidi, ON tagurpidi või üritad sellele täiskiirusel perroonilt peale hüpata.
„Miks praegu?” ei tähenda „ma tean, et homme tõuseb”
Siin tekib kõige rohkem möödarääkimist.
Kui ma ütlen, et graafik aitab vastata küsimusele „miks praegu?“, ei tähenda see, et ma tean, mida aktsia homme või järgmisel kuul teeb. Ei tea, ja mitte keegi ei tea. Tehniline analüüs ei ole kristallkuul. Minu jaoks on see raamistik, mis aitab otsustada ebakindluse sees.
👉 Ma ei otsi kindlust, ma otsin tingimusi.
Kas mitu aastat kestnud langustrend on endiselt täielikult jõus või on hind langenud minu jaoks huvipakkuvale hinnatasemele?
Kas aktsia teeb jätkuvalt madalamaid tippe ja põhjasid või tekkis esimene kõrgem põhi?
Kas iga tõusukatse uutesse tippudesse lükatakse tagasi või on oluline tase lõpuks seljatatud?
Minu jaoks on nendele küsimustele vastamiseks paigas 6–8 lihtsat kriteeriumit, mis aitavad paremini üles leida just need kohad ja hetked, kus turul on oodata suuremat volatiilsust ja liikumist.
Ükski neist märkidest ei garanteeri tõusu. Need annavad lihtsalt teada, et olukord ei ole enam täpselt sama, mis kolm, kuus või kümme kuud tagasi. Tehnilise analüüsi küsimus ei ole „kas hind tõuseb nüüd kindlasti“, vaid „kas tingimused on praegu piisavalt head, et sul oleks põhjus kapitali paigutamist kaaluda?“
⚠️ Ausalt öeldes: ma ei tea kunagi täpselt, millal turg ärkab. Seda ei tea keegi, ja igaüks, kes väidab teisiti, müüb sulle midagi. Küll aga saan jälgida, kas turg hakkab minu tuvastatud tsoonides näitama ärkamise märke või kasvu jätkumist. See vahe, teadmise ja jälgimise vahel, ongi kogu tehnilise analüüsi mõte investori jaoks.
👉 Ja siin tasub kohe parandada ka üks levinud eksiarvamus: tehnilise analüüsi eesmärk ei ole alati odavamalt osta. Kui ootad kinnitust enne ostmist, maksad sageli rohkem kui see, kes ostis täiesti pimesi põhja lähedalt. Aga kõrgem hind ei tähenda automaatselt halvemat ostu.
Eesmärk ei ole odavam hind, eesmärk on parem struktuur. 10–15% kõrgem hind pärast murtud langustrendi ja vähenenud müügisurvet võib olla parem ost kui palju madalam hind keset jätkuvat kukkumist ilma tsoonita, sest sinu risk on selgemini piiritletud ja lihtsamalt tõlgendatav.
Kui „miks praegu” jääb vastamata
Oletame, et leiad suurepärase ettevõtte ja ostad selle pärast suurt tõusu täielikus eufoorias. Hind jahtub järgmised kuus kuud, vormistab seejärel pikalt põhja ning jõuab alles aasta-kahe pärast tagasi samale tasemele, kust sina ostsid.
Esmapilgul pole justkui midagi juhtunud. Aktsia hind on jälle sama ning pikaajaline investeerimistees võib olla täiesti elus. Aga sina ei ole enam samas kohas. Üks aasta, kaks aastat, on sinu investeerimisajast läinud. Selle positsiooni hinnatootlus oli null ja vähemalt selle kapitali mujal kasutamise võimalus oli selleks ajaks kadunud.
💡 Hind jõudis tagasi. Aeg ei jõudnud. Sul võib ettevõtte suhtes õigus olla, aga turu suhtes mitu aastat liiga vara.
Seda alahinnatakse pikaajalise investeerimise juures pidevalt. Öeldakse, et kui ettevõte on hea ja horisont piisavalt pikk, siis pole ostuhetkel erilist tähtsust. Pikk horisont ei kustuta seda kaotatud aega, see lihtsalt varjab seda statistikas paremini kui lühem horisont. Meil ei ole investeerimiseks lõputult aastaid. Raha võib juurde teenida. “Kaotatud” aastaid portfelli lõppu enam juurde ei kruvi.
💡 Tehniline analüüs ei garanteeri ideaalset sisenemist, aga võib vähendada täiesti välditavat surnud aega.
Halb sisenemine ei löö ainult tootlust
Vale hetk ei tee heast ettevõttest halba ettevõtet. Aga see võib teha heast investeeringust halva kogemuse.
Siin tuleb mängu psühholoogiline pool.
Oletame, et ostad tugeva fundamentaalse teesi pealt, kuid mõni kuu hiljem vaatab kontolt vastu -30%. Ettevõtte käive kasvab endiselt, marginaalid püsivad, pikaajalises loos pole midagi olulist muutunud. Aga sinu peas on midagi muutunud.
Kuskil käib väike „krõks“. Oled kogu positsiooni elu näinud ainult punast, eelnev enesekindlus hakkab vaikselt kaduma ja plaadimängijasse lähevad vanad hitid:
Kas ma sain sellest ettevõttest ikka õigesti aru?
Kas turg teab midagi, mida mina ei tea?
Kas peaksin positsiooni vähendama enne, kui olukord veel hullemaks läheb?
Tees võib olla endiselt õige, aga veendumus selle taga on juba mõranenud. Sa hakkad õiges fundamentaalses teesis kahtlema valel põhjusel, sest hind langeb. Võid müüa hetkel, mil suur osa langusest on juba tehtud ja hind enam sisuliselt head ei eelda, ehk allapoole jääv risk on tegelikult juba palju väiksem kui sinu esialgse ostu ajal.
Kõige valusam stsenaarium ei ole alati see, et sinu tees osutub valeks. Mõnikord osutub tees õigeks, ettevõte taastub ja hind teeb lõpuks selle liikumise ära. Sina lihtsalt ei ole selleks ajaks enam positsioonis, sest vahepealne langus murdis sinu veendumuse enne, kui lugu jõudis realiseeruda.
💡 Seetõttu ei ole hea sisenemine oluline ainult tootluse pärast. See võib aidata sul ka oma head investeerimisteesi paremini lõpuni hoida.
Hea otsus võib lõppeda halvasti
Siin peab olema aus.
Teadlikult valitud ja tehniliselt tugev ostukoht võib pärast ostu ikkagi ebaõnnestuda, ja suvaliselt valitud ostupäev võib sattuda täpselt põhja.
See ei tõesta, et suvaline ost oli parem otsus. Pokkeris võivad ässad kaotada seitsmele ja kahele. See ei muuda seitset ja kahte paremaks stardikäeks. Üks tulemus ei ütle veel midagi otsustusprotsessi kvaliteedi kohta.
Kui ostad pärast pikaajalise vastupanutaseme läbimurret, võib aktsia ikkagi uuesti alla vajuda. Aga sinu otsusel oli struktuur. Sul oli põhjus siseneda, risk oli sul eelnevalt läbi mõeldud, ning sul on hiljem võimalik hinnata, kas sinu loogika töötas või mitte.
👉 Suvalisel ostul sellist tagasisideahelat ei ole. Punkt.
Kui ostu põhjus oli lihtsalt „ettevõte tundus hea ja täna oli vaba raha“, pole sul hiljem eriti midagi analüüsida.
💡 Teadlik otsus võib ebaõnnestuda. Juhuslik otsus võib õnnestuda. Üks tulemus ei tõesta veel meetodi kvaliteeti.
Kuidas ma tegelikult tean, kas see meetod on investorile abiks?
Mitte enesetunde järgi ja mitte ühe ilusa näite järgi. Üks õnnestunud tehing pärast läbimurret ei tõesta midagi rohkem, kui üks õnnestunud suvaline ost midagi kummutab. Meetodit tuleb hinnata paljude otsuste, mitte ühe otsuse põhjal.
Seda olen ma tegelikult juba teinud, ja mitte ainult ühe korra. Olen seda teinud sisuliselt poolteist aastat järjest, siin Substackis, iga nädal, iga postitusega. Olete siin näinud nii ebaõnnestunud joonetõmbamisi kui ka õnnestunud triibutamisi, sest ma ei ole kunagi varjanud ühte ega teist. Artiklite ajalugu on olemas ja kustutanud ma midagi ei ole.
✍️ Aga kahes suurima valimiga artiklis, kus ma võtsin selle metoodika korralikult pulkadeks lahti, tuleb see vahe ja eelis kõige kõnekamalt välja.
Nasdaq 100 nimekirjast valisin 1,5 aastat tagasi tehniliste kriteeriumite alusel 24 ideed. Iga kord, kui üks idee jõudis märgitud tsooni ja tehing muutus aktiivseks, ostsin samal hetkel sama summa eest ka QQQ ETF-i, ehk indeksit, millest need aktsiad ise koosnevad. Sama tegin ka S&P 500 nimekirja peal 83 ideaga, kus 66 jõudis tsooni. Mõlemal juhul on tulemus mõõdetud samalt stardijoonelt, sama raha ja sama ajaga, mitte tagantjärele valitud parimate näidetega.
Tänaseks on seis selline:
S&P 500 sõelas mainitud aktsiad on teinud +54%, indeks samal perioodil +34%.
Nasdaq 100 sõelas mainitud aktsiad +100%, indeks +55%.
Mõlemal juhul ligi kaks korda parem tulemus kui indeks ise, ja indeksiga võrreldes tema enda relvadega, sest valim koosnes just nendest samadest ettevõtetest, mis indeksisse kuuluvad.
Ma ei väida, et see kordub iga aasta samamoodi ega et see on garantii. Turg ei anna kunagi garantiisid. Kahjuks. Aga see näitab, et lihtsate kriteeriumite, price actioni ja graafiku lugemisega, kus kõige tähtsam sisend on lihtsalt hind ise, sai kahel eri valimil, eri indeksi peal, korduvalt kätte selge ja mõõdetava eelise. See ei ole enam tunnetus, see on kaks eraldi testi, mis viivad sama järelduseni.
👉 Sellel filtril on ka hind. Osa ideid ei jõudnudki/jõua kunagi tsooni ja mõned neist läksid/lähevad ilma minuta lendu. Seda ei tohi peita. Ma ei väida, et tehniline analüüs eemaldab vead, kindlasti ta vähendab neid aga…
💡 Ma väidan, et see muudab vead nähtavaks, otsused korratavaks ja tulemused, nagu need kaks testi näitavad, ka päriselt mõõdetavaks.
Levinumad vastuväited
„Turgu ei saa ajastada.”
Täpset põhja ja tippu ei suuda keegi järjepidevalt tabada, see on tõsi. Aga sellest ei järeldu, et kõik ostuhetked oleksid võrdsed. Eufooriajärgne vertikaalne tõus ja aastate pikkuse vastupanutasseme läbimurre ei ole sama riskiga olukorrad.
„Mul on piisavalt pikk investeerimishorisont.”
Pikk horisont aitab vigu üle elada, aga ei tee halba sisenemist heaks. See annab halvale sisenemisele lihtsalt rohkem aega taastuda, kapitali arvelt, mis vahepeal seisis. Pikk horisont on lihtne plaanida rohelise positsiooniga, punases muutub ka kümme aastat üllatavalt kiiresti kaheks nädalaks.
„Aga ootamisega võid tõusust ilma jääda.”
Jah, see on tehnilise filtri hind. Ükski lähenemine ei anna sulle kõiki võimalusi, kõige madalamat hinda ja minimaalset riski korraga, seda paketti ei ole olemas. Minu eesmärk ei ole osaleda igas tõusus. Minu eesmärk on valida olukorrad, kus hind ei eelda enam, et kõik peab minema ideaalselt, ja allapoole jääv risk on juba mõistlikult piiritletud.
Palju raskem on olukord, kus paned kapitali liiga vara lukku, vaatad kuude kaupa langevat hinda ja nimetad seda kannatlikkuseks, kuigi tegelikult puudus ostuhetkel lihtsalt plaan.
"Graafik ei ütle mulle ettevõtte väärtust."
Õige, ja seda ta ei peagi tegema. Tead juba küll, et graafik vastab "millal", mitte "kas". Kui fundamentaal ütleb, et ettevõte on ülehinnatud, ei tee tehniline läbimurre sellest head ostu, see teeb sellest lihtsalt hästi ajastatud kalli ostu.
„Graafik vaatab ainult minevikku.”
Ka majandusaasta aruanne vaatab suuresti minevikku. Küsimus ei ole, kas info tuleb minevikust, vaid kas see aitab teha paremaid tingimuslikke otsuseid tuleviku ebakindluse sees.
Jäta meelde need mõtted:
Iga ost on ajastamisotsus. Küsimus ei ole selles, kas sa ajastad, vaid kui informeeritult sa seda teed.
Tehniline analüüs on infoallikas, mitte identiteet. See ei tee sinust päevakauplejat, täpselt nagu tahhomeetri jälgimine ei tee sinust rallisõitjat.
Fundamentaal valib rongi, graafik valib hetke. Fundamentaalanalüüs aitab otsustada, mida omada. Tehniline analüüs aitab vastata küsimusele, miks alustada selle omamist täna kell 17:32.
„Miks praegu?“ ei tähenda tuleviku ennustamist. See tähendab, et võrreldes varasemaga on tekkinud tingimused, kus risk on paremini piiritletav ja võimalik tootlus õigustab selle riski võtmist.
Pikk horisont ei muuda halba ostukohta heaks. See annab halvale sisenemisele lihtsalt rohkem aega taastumiseks, sinu raha ja kaotatud aastate arvelt.
Tööriist ei määra sinu eesmärki. Kaupleja kasutab graafikut, sest ta peab…
💡 Investor peaks graafikut kasutama mitte selleks, et muutuda kauplejaks, vaid selleks, et muutuda teadlikumaks ja paremaks investoriks.
Kui see artikkel pani sind mõne varasema ostu või oma edasist investeerimisprotsessi teise pilguga vaatama siis olgu “LIKE-nupp” selle märgiks. 🫡
Ja kui tead kedagi, kelle jaoks tehniline analüüs tähendab endiselt automaatselt päevakauplemist, saada see artikkel talle edasi.
👉 Premium-tellijatele näitan igal nädalal ka seda, kuidas see raamistik päriselt minu otsustesse jõuab: milliseid tsoone ja kriteeriume ma jälgin, millist kinnitust ootan ja millal otsustan lihtsalt käed taskus hoida.
Pole tsooni, pole plaani.
Pole kinnitust, pole tehingut.
Olge vahvad,
Vaido Veek